Meie veebileht kasutab küpsiseid

Meie veebileht kasutab küpsiseid. Mõned küpsised on olulised teatud veebilehe osade korrektseks toimimiseks. Võite kustutada ja blokeerida kõik selle lehe küpsised, kuid siis ei tööta teatud veebilehe osad korralikult. Lisateavet selle veebilehe küpsiste kohta leiate meie privaatsuspoliitikast.

Loading

KUI HÜGIEEN ON KÕIGE OLULISEM

Uudne koroonaviirus, mis on tuntud ka SARS-CoV-2 nime all, levib üle maailma. Selle peamine inimeselt inimesele levimise viis paistab olevat piisknakkus. Igaüks saab lihtsate hügieeninõuetega nii iseendid kui ka teisi selle eluohtliku kopsuhaiguse eest kaitsta ja selle kiiret levikut peatada. Meie eriväljaanne on pühendunud kõige tõhusamatele nakatumise vastastele meetmetele. 

When hygiene matters most

Kust koroonaviirus pärit on?

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) kuulutas COVID-19 11. märtsil 2020. a. pandeemiaks. Kopsuhaigust põhjustab koroonaviirus SARS-CoV-2. Erinevalt epideemiast ei ole pandeemia korral nakkushaiguse levik lokaalne ning see võib levida üle kogu maailma, mida on praegu ka näha. Koroonaviirusesse nakatumine väljendub gripilaadsete sümptomitega nagu köha, palavik, nohu ja väsimus. Samuti võivad esineda hingamisraskused, kaela kangus, pea- ja lihasvalud, iiveldus, kõhulahtisus ja külmavärinad. Haiguse kulg on inimestel erinev ja varieerub palju. Võimalik on ka sümptomiteta haigestumine, samuti tõsine kopsupõletik kopsupuudulikkusega, mis lõpeb surmaga. Teadlased usuvad, et koroonapatogeen SARS-CoV-2 kandus inimesele edasi Hiina Wuhani linna (Hubei maakonnas) toiduturul metsikult loomalt. Siiski ei ole veel teaduslikult kinnitatud, milliselt loomalt viirus edasi kandus. Praegu ollakse arvamusel, et patogeen kandus edasi nahkhiirtelt teistele loomadele, mis täitsid SARS-CoV-2 patogeeni vaheperemehe rolli ja jõudsid turu kaudu arvatavasti loomse toiduna inimesteni.


Nakkushaiguste tekitaja

Nakkushaiguseid saavad esile kutsuda mitmed patogeenid, kaasa arvatud viirused, bakterid ja seened.

Viirused, näiteks koroonaviirus SARS-CoV-2 ei ole palja silmaga nähtavad ning on vaid umbes 20-300 nanomeetri suurused. Nad tungivad loomade, taimede või inimeste rakkudesse ja kasutavad elavaid rakke niinimetatud peremeesrakkudena. Nad võivad mõnikord ellu jääda ka kokkupuutel õhuga ja püsida nakkavana väga kaua aega. Siiski on pikemaajaliseks ellujäämiseks oluline leida uus peremeesrakk – kui nad seda ei leia, surevad viirused varem või hiljem.

Kõik viirused ei põhjusta haiguseid. Meie immuunsussüsteem reageerib sageli kiirelt ja võitleb sissetungijatega kiiresti. Viirused hakkavad kehas paljunema kohe, kui nakatumine on toimunud. Ravimid on viiruste vastu sageli piiratud toimega ja antibiootikumid on viirushaiguste korral ebaefektiivsed. Olemas on viirusevastased ravimid, mis mõjuvad vaid konkreetsete viiruste vastu. Kuna viirused võivad muunduda (näiteks gripp), suudavad nad organismis eksisteerivatest kaitsemehhanismidest kergemini mööda pääseda. Inimene jääb immuunseks vaid siis, kui tema keha on konkreetse patogeeniga tegelenud. Siiski ei ole ka haiguse möödudes immuunsus alati garanteeritud. Viirustel puudub enda ainevahetus.

Bakterid on viirustega võrreldes mitmeid kordi suuremad. Nad on ligikaudu 0,1-700 mikromeetri suurused ainuraksed organismid, mis on isetoimivad. Samuti on neil enda geneetiline materjal ja ainevahetus. Baktereid leidub kõikjal – õhus, vees, toidus jne. Sarnaselt viirustele püsivad ka bakterid elus väga pikka aega, sageli nädalaid, mõnikord lausa kuid, nii vabas keskkonnas kui ka organismis. Nad on väga hea kohanemisvõimega ning võivad paljuneda erinevates tingimustes. Vaid üks protsent kõigist bakteritest tekitab inimesele haiguseid. Sageli on bakterid tervise seisukohalt lausa olulised. Baktereid leidub näiteks inimese soolestikus, nahal ja suuõõnes. Baktereid saab eemaldada kõrget temperatuuri kasutades (nt koristamisel veeauruga) või keemiliste ainete, näiteks alkoholi, aldehüüdide või kloori abil. Inimkehas kasutatakse raviks sageli antibiootikume. See takistab bakterite paljunemist või hävitab need otseselt.

Seeni leidub inimese nahal ja organismis. Inimestele põhjustavad haigusi vaid üksikud seenetüübid, sealhulgas naha- ja pärmseen ja mõningad hallitusseened. Sellised seened tunnevad end hästi igal pool, kus on niiske: vannitubades, niššides, niisketes seintes või lillepottides. Soodsad kohad seente paljunemiseks võivad olla ka toiduained nagu sai, kartulid või jahu. Seeni võib leiduda isegi pehmel mööblil või voodipesus. Pärmseen on naha normaalse floora osa. See elab nahal ja toitub surnud naharakkude osakestest. Seen tungib kehasse vaid siis, kui naha loomulik kaitsebarjäär on katki või kui immuunsussüsteem on nõrgenenud. Seente tekitatud haigusi nimetatakse mükoosideks. Need esinevad peamiselt nahal, küüntel või limaskestadel. Vaid harva mõjutavad seenhaigused ka siseorganeid, näiteks kopse. Kui see siiski juhtub, võivad need tekitada suurt kahju.


Kuidas levib koroonaviirus SARS-CoV-2?

Piisknakkus:

Praegu teadavaolevalt nakkab koroonapatogeen SARS-CoV-2 peamiselt piisknakkuse teel. See tähendab, et kui inimesed köhivad või aevastavad, levivad patogeenid läbi õhu. Teised inimesed hingavad neid patogeene sisse ning nakatuvad halvimal juhul ka ise.

Kaudne nakkus pindadelt:

Viirustesse võib nakatuda ka kaudselt. Inimesed, kes on eelnevalt oma kätesse köhinud või aevastanud, katsuvad näiteks ukselinke või mobiiltelefone, puudutavad ekraane või tooli seljatugesid. Viirus jääb nende esemete pinnale püsima ja jõuab sealt tervete inimesteni.

Kontaktnakkus (fekaalsel-oraalsel teel):

Kontaktnakkus on samuti üks viiruste levimise viisidest. Inimese väljaheite väikesed saastunud osakesed võivad terve inimese organismi jõuda näiteks pesemata käte kaudu. Nakatumine on võimalik ka siis, kui patogeen jõuab kehasse otsese läbi silmade, kurgu, nina või ülemiste hingamisteede limaskestade, näiteks suudeldes. Praegu ei ole veel kinnitatud, kas SARS-CoV-2 levib ka kontaktnakkuse teel. Üks tõhusamaid meetmeid selle ennetamiseks on käte põhjalik tavalise seebiga pesemine.

Hand hygiene

Kuidas end ja teisi nakatumise eest kaitsta?

Kuna koroonaviiruse vastast vaktsiini ei ole veel olemas, on väga oluline järgida lihtsaid hügieeninõudeid – nii kodudes, isiklikus hügieenis kui ka avalikes kohtades.

• Ära puuduta pesemata kätega nägu
• Pese käsi põhjalikult ja sageli seebiga ning kasuta ringi liikudes aegajalt desinfitseerimisvahendit
• Kui oled haige, kanna näomaski – veendu, et mask on korralikult paigas
• Kasuta pabersalvrätte ja viska need prügikasti
• Väldi kokkupuuteid haigete inimestega

• Järgi köhimise ja aevastamise etiketti: köhides või aevastades hoia teistest inimestest vähemalt ühe meetri kaugusele, aevasta/köhi küünarnuki siseküljele ja pöördu seda tehes teistest inimestest eemale
• Püsi hingamisteede või gripilaadse haiguse sümptomite ilmnemise korral kodus
• Kui sinu lähedal asuvad inimesed on haiged, on oluline neist ohutus kauguses püsida
• Tuuluta ruume sageli ja kasuta õhupuhastajat
• Tööta kodukontorist ja väldi ärireise
• Väldi kontakti, eriti vanemate ja kroonilisi haigusi põdevate inimestega

 

• Parim on hoiduda teistest inimestest, eriti haigetest, 2-2,5 meetri kaugusele
• Ära kätle ega kallista
• Järgi köhimise ja aevastamise etiketti: köhides või aevastades hoia teistest inimestest vähemalt ühe meetri kaugusele, aevasta/köhi küünarnuki siseküljele ja pöördu seda tehes teistest inimestest eemale
• Desinfitseeri sageli pindu, näiteks autorooli, ukselinke, mobiiltelefone jms
• Ära sõida puhkusele
• Väldi võimaluse piires ühistransporti
• Ära osale suurüritustel
• Ära käi tipptundidel poodides, kasuta poodi komplekteeritud kaubale järele minemise ja kauba kojuveo teenuseid

Miks on hügieenimeetmed koroonaviiruse ajal nii olulised

Puhtas, hästi hooldatud keskkonnas, mida puhastatakse sageli, on patogeenide levimise risk märkimisväärselt väiksem. Pinnad ei ole enam pisikute, bakterite ega viiruste paljunemispinnaks. Patogeenid on põhjalikumalt eemaldatud ka raskesti ligipääsetavatest kohtadest.

Loe veel:

Puhastusmeetmed kodus ja avalikes kohtades puhtuse ja hügieenilisuse tagamiseks