Plastmass läbi aegde

1950. aastatel oli hetk, kus kõik oli järsku plastmassist. See uus ja mitmekülgne mitmekülgne materjal oli odav ja oma vastupidavuse tõttu äärmiselt populaarne. Õige pea oli selge, et sellel materjalil miinuseid polegi, mistõttu on selle ringlussevõtt oluline. Tänapäeval on plastmass tihti kriitikute sihtmärgiks, kuid paljud asjad ei oleks ilma selle materjalita siiski mõeldavad. Ja mitmed alternatiivid, mis väidetavalt on jätkusuutlikumad, mõjutavad keskkonda siiski ühel või teisel viisil. Liigume selle palju kära tekitanud materjali jälgedes.

Abstraktne illustratsioon teemal plastik läbi aegade

Kust me tuleme ja kuhu me liigume

Mitte kõik plastmassid ei ole ühesugused. Kuna masstootmisest tulnud kaubad peavad olema puhtad, st ei tohi sisaldada mistahes toksilisi aineid, on tööstuslik plastmass väga keerukas materjal. See peab vastama mehaanilistele ja juriidilistele nõuetele. Seega ei ole säästu ega väiksema materjalikulu või ümbertöödeldud materjali võimalikkuse tuvastamine siin niisama lihtne. Selge on see, et nii minevikust kui ka olevikust on meil plastmassi osas palju õppida.


Abstraktne illustratsioon teemal plast on kerge!

Ülevaade: plastmass on kerge!

Tänapäeval ei pruugi paljud mõista 20. sajandi keskpaiga plastmassivaimustust. Lähemal vaatlemisel saab selgeks, et toonase eufooria põhjenduseks olid materjali selged eelised. Seni oli kõiki seadmeid ja masinaid valmistatud metallist, mis oli kallis ja raske. Ja järsku oli olemas materjal, mis oli lisaks oma kergele kaalule ja taskukohasusele ka piisavalt vastupidav isoleerimiseks, heli summutamiseks ja soojustamiseks – see andis välja tehnilise revolutsiooni mõõtmed. Plastmassi omadused ja sobivus masstootmiseks muutsid selle materjaliks, millel põhines Saksamaa II maailmasõjajärgne majandusime.

Daniel Carmine Manocchio, Kärcheri materjalide labori juht, selgitab: „Iga uue tehnoloogia masstootmisega kaasneb teatud eufooria. Mõelge vaid unistusele tuumaenergial sõitvatest erasõidukitest või praegusele tehisintellekti lainele. Kuid lõpuks peab pea pilvedest jälle maa peale saama.“ Kärcheri jaoks oli plastmassi kasutuselevõtt samuti samm ergonoomsemate ja säästvamate toodete suunas. Esimene kõrgsurvepesur, 1984. aastal turule toodud mudel HD 555 kaalus tervelt 15 kilo. See tähendas, et seadme mobiilne kasutamine oli võimalik, kuid kasutajale ebamugav. „Plastmassi kasutamine võimaldas seadmete kaalu märkimisväärselt vähendada. Tänapäeval kaaluvad sellised tooted 5–10 kg,“ ütleb Manocchio.

Teine aspekt, mis kasutajates plastmassi 20. sajandi keskel vaimustust tekitas, oli selle vastupidavus, mis tollel ajal tähendas väärtuse säilitamise vaatenurgast selget eelist.

 

Perspektiiv: ringlussevõtt

Esimene materjalide ringlussevõtu laine algas 2000. aastate alguses, kuna plastmassi jahvatamine ja tootmisjääkide lisamine viis materjali ja seega ka kulude kokkuhoiuni. Ümbertöötlemine – olgu selleks siis sorteeritud jäätmete sulatamine või keemiliselt pürolüüsiga töötlemine – on siiski kallis ja ei ole väga levinud. „Plastmass on tehnikavaldkonnas äärmiselt oluline, kuna selle omadusi saab struktuuri ja koostise kohandamisega muuta,“ lisab Manocchio. „Erinevate plastmasside täpne eraldamine on ümbertöötlemise puhul äärmiselt oluline, kuna vastasel juhul ümbertöödeldud materjali omadused halvenevad olulisel määral. See on tehniliste komponentide korral keeruline.“ Esmane materjal ei ole tihti mitte ainult parema kvaliteediga, vaid ka odavam kui ümbertöödeldud materjalid.

Sellest hoolimata näeb Manocchio turul nihet: „Kõik saavad aru, et iga nädal ühe šampoonipudeli tühjendamine on probleem. Kuid järjest enam koondub tähelepanu ka sellele, et plastmassi kasutatakse ka näiteks kõrgsurvepesurite valmistamiseks – ja elektriseadmed ei ole tavaliselt ette nähtud ühekordseks kasutamiseks.“ Alates 2012. aastast on Kärcher ümbertöödeldud plastmassi osakaalu oma toodetes neljakordistanud. Alates 2018. aasta lõpust on ettevõte kasutanud Technyl4Earth tehnoloogiat pihustustorude valmistamiseks (vt punkt: „Uue tegemine vanast“). Säästvusstrateegia raames viiakse kogu ettevõttes ellu ka muid muudatusi kuni pakendijäätmete vähendamiseni välja (vt punkt: „Vähem on rohkem“).

Abstraktne illustratsioon ringlussevõtu teemal
Abstract illustration for topic what is sustainable?

Tulevik: mis on jätkusuutlik?

Iga inimene küsib tõenäoliselt salamisi endalt, et milline käitumine lõpuks panustab meie planeedi kaitsmisse. „Olukord on äärmiselt keeruline, isegi kõige lihtsamate valdkondade puhul,“ ütleb Manocchio. „Kui paberist poekotti kasutatakse ainult üks kord, sest see näiteks saab märjaks ja rebeneb, siis oleks taaskasutatav kilekott olnud säästlikum valik.“

Kärcheri eesmärk on jälgida säästvust juba toote välja töötamise faasis. ELi ökodisaini direktiiv tagab õigusraamistiku, mis on mõnede instantside poolt juba globaalselt aktsepteeritud. Selle keskne mõte on disainida asjad ringlussevõtu eesmärgiga, mis lükkab ümber ka põhimõtte, et säästvus on alati kallis. „Kui ma vähendan materjalide kasutamist, on see odavam. Kui ma asendan komposiitmaterjalid ümbertöödeldud materjalidega, on see pikas perspektiivis odavam,“ selgitab Manocchio. „Võtame ühe väikese elemendi – kui ma jätan lisatarvikute pakkimisel ühe kilekoti ära, siis on see odavam. Ja see kõik on ka keskkonnale hea.“

Teine põhikontseptsioon on ringlussevõttev majandus, mille poole EL püüdleb, mis keskendub ka materjalide kasutamise ennetamise, vähendamise ja taaskasutuse põhimõtetele (vt intervjuud Saksamaa elektri- ja elektroonikatootjate ühenduse ZVEI keskkonnapoliitika juhi Leo Steiniga). Selleks et tagada maakera elamiskõlbulikkus ka järgmistele põlvkondadele, peab iga ettevõte ja iga üksikisik lõpuks oma käitumist muutma. Daniel Carmine Manocchio võtab kogu teema kokku: „Tee tulevikku koosneb nii paljudest väikestest sammudest, mille nii paljud inimesed peavad koos tegema. Me peaksime sellega alustama ja mitte laskma end heidutada selle keerukusest.“

Tsitaadi sümbol

„Partnerlused on edasiviivaks jõuks.“

Intervjuu Saksamaa elektri- ja elektroonikatootjate ühenduse ZVEI keskkonnapoliitika juhi Leo Steiniga.

Hr Stein, millised on teie arvates ettevõtete säästvusega seonduvad asjakohased trendid?

Trende on igasuguseid, käsitlen oma vastuses institutsionaalset poolt. Euroopa Komisjoni ringmajanduse tegevuskava paneb järgnevaks paariks aastaks ettevõtete jaoks paika mõned suunised. Nende keskmeks on säästev tootepoliitika, ökodisain ja õigus nõuda parandamist. See aspekt rõhutab ideaalselt erinevate osapoolte koostöö keerukust – kes võib teostada remondi, nii et see ei tühistaks tootja juriidilisi kohustusi toote garantii tagamisel? Me vajame edukuse tagamiseks uusi ideid ja lahendusi – ja neid leidub ka arendustegevustes.

Mida täpsemalt arendatakse?

Erinevad ettevõtted töötavad välja uusi ringlussevõtu meetodeid, näiteks sekundaarseid plastmasse. Keemiliste protsesside abil ümbertöödeldud materjalid on puhtad, kuid siiski mõnevõrra kallimad. Mehaaniliste protsesside läbi saadud materjal ei ole aga tihti sellise kõrge kvaliteediga, mida on toodete ohutuse tagamiseks vaja. Seetõttu kasutatakse tulevikus tõenäoliselt erinevate meetodite ja materjalide segu, kuna selles valdkonnas ei ole ühtset ja kõigile sobivat meetodit. Teised ideed käsitlevad materjalide kasutamise vähendamist – ja mitte ainult plastmassi vähendamist. Vastavalt ELi määrusele peavad kõik asjakohased andmed olema tootega kaasas, mis omakorda nõuab suurt hulka paberit ja ressursse. Meil ZVEI-s on käsil üks põnev projekt – digitaalne andmesilt. See muudab teabe ettevõtetele veebis standardiseeritud viisil kättesaadavaks.

Mida teie isiklikult peaksite tegema, et tagada tuleviku jätkusuutlikkus?

Esiteks, juba praegu on näha, et partnerlus tagab progressi. Elektroonikaseadmete tootjad, ringlussevõtuga tegelevad ettevõtted ja esmase plastmassi tootjad suudavad üheskoos palju saavutada. Teiseks, peaksime lõpetama oma muredele või kahtlustele keskendumise – paljudel juhtudel tuleb lihtsalt tegutseda. Ja kolmandaks, ma arvan, et me kõik peaksime võtma vastutuse – isegi mina, Leo Stein, pean endale otsa vaatama ja mõtlema, mida ma tegelikult vajan, kuidas ma saan kasutatud tooteid nõuetekohaselt käidelda ja mida on võimalik parandada.

Pilt Leo Steinist (ZVEI), Saksamaa elektri- ja elektroonikatootjate liidu ZVEI keskkonnapoliitika juhist
Tasitaadi sümbol

Abstract illustration for the topic Less is more: Reduction of Packaging also showing a Kärcher OC 3 Mobile Outdoor Cleaner

Mille kallal Kärcher töötab

Vähem on rohkem – pakendijäätmete vähendamine

Pakendite küsimus on materjalide säästmisel esmatähtis. Praeguseni kasutasime mobiilse välisurvepesuri OC 3 pakendamiseks nelja polüstüreenpehmendust, et kaitsta seadet transpordi ajal – need on plastjäätmed, mida annaks vältida. Tegime seadme karbi väiksemaks ja töötasime välja papist pehmendused. Pakendi suurus kahanes selles tulenvalt 20% ja kuna ka pakendamisel enam plastmassi ei kasutatud, langes pakendamise kulu 45%.

Uue tegemine vanast – turvapadjad ja ookeanitest pärit plastmass

Kärcher on üks esimesi ettevõtteid, kes tavatarbijatele masstootmiseks kasutab tootja Domo tehnoloogiat Technyl4Earth. Polüamiid saadakse vanade turvapatjade kangaste ja nende tootmisjääkide ümbertöötlemisest. Selleks, et materjal oleks piisavalt tugev pihustustorude jaoks ja üleüldiselt vastupidav, tugevdatakse seda 30% klaasikiududega.

Kärcher viib läbi ka ulatuslikku uurimust ookeaniplasti kasutamiseks. Ookeanides leiduva plastmass koosneb peamiselt sellistest pakkematerjalidest nagu PET, PE, PP ja PVC. Oma omaduste tõttu on need Kärcherile peaaegu kasutud plastid, kuid sellest hoolimata teostatakse nende üle pidevat seiret.