Köögi puhastamine : Külmiku ja pindade puhtana hoidmine
Köök on paljude majapidamiste süda, mistõttu saab see igapäevaselt palju koormust. Köögi puhastamist ei tohiks seetõttu edasi lükata, kuna kõikvõimalik mustus ja bakterid hakkavad külmikus, töötasapinnal ja erinevatel pindadel aja jooksul paljunema. Hoidke oma köök hügieeniline ja puhas allpool toodud soovituste abil.
Nipid köögi puhtana hoidmiseks
Tänapäeval ei ole köök enam mitte ainult funktsionaalne ruum toidu valmistamiseks ja söömiseks, vaid sellest on saanud koht, kus pere ja sõbrad ühiselt aega veedavad. Siin juuakse teed, küpsetatakse koos, veedetakse söögitegemise ajal mõnusalt aega ja vesteldakse. Seetõttu on köögil päris suur kasutuskoormus: toidu valmistamine tekitab rasvapritsmeid ja toidujääke, toit jätab jälgi külmikusse ning valamusse ja segistile ning nõudepesu- ja kohvimasinasse tekib aja jooksul katlakivi. Kogu sellist mustust tuleks eemaldada regulaarselt, et tagada köögis hügieen ja puhtus.
Lisaväljakutseks on materjalide paljusus köögis: kaasaegsetes köökides on siledad ja läikivad pinnad, näiteks roostevaba teras ja klaas, tihti kombineeritud tundlike looduslike materjalidega nagu kivi ja puit. Puhastamisel tuleks seega silmas pidada nii pinna kui ka mustuse tüüpi. Sama kehtib ka puhastusvahendite valikule.
Puhastustoimingud köögis
Töötasapinna puhastamine
Töötasapind on tõenäoliselt köögis üks kõige enam kasutatavaid pindasid ja puutub toiduga eriti tihedalt kokku. Siin hakitakse köögivilju, fileeritakse kala ja rullitakse tainast. See tähendab, et töötasapind on igapäevaselt saastununud palja silmaga nähtamatutele bakteritele. Hea hügieeni säilitamiseks tuleks töötasapind seetõttu niiske lapiga pärast iga kasutuskorda puhastada ning kord nädalas korrastada ja põhjalikumalt puhastada. Suurema mustuse eemaldamiseks võib vee- ja alkoholikindlatel töötasapindadel kasutada ka aluselist pinnapuhastusvahendit, et eemaldada selline mustus nagu toiduplekid ja rasv.
Ettevaatlik tuleb olla looduskivist pindadega (näiteks graniidist või marmorist valmistatud töötasapinnad), kuna happelised või lahusteid sisaldavad puhastusvahendid võivad looduslikku materjali kahjustada. Nende puhastamiseks saab spetsiaalsetest poodidest osta kivipindade puhastusvahendit, eelistatavalt neutraalset puhastusvahendit. Lisaks sellele soovitatakse kasutada puhastusvahendeid, milles ei ole pindaktiivseid aineid. Üldiselt tuleks looduskivist pindadel olev mustus eemaldada võimalikult kiiresti. Kasutage töötasapinna pühkimiseks pehmet niisket lappi. Kui lapp koos mustusega võib pinnale tekitada kraapse. Pärast puhastusvahendite kasutamist loputage pind alati puhta veega ja kuivatage seejärel kindlasti, et vältida plekkide teket.
Kemikaalivabaks alternatiiviks köögi töötasapindade puhastamisel on aurupesur. Surve ja kuum aur eemaldavad 99,99% kõikidest tavalistest kodumajapidamises leiduvatest bakteritest ning saavad hõlpsasti hakkama ka paakunud toidujäänustega. Aurupesur on ideaalne seade ka pliidikubu, pliidiraudade ja ahju puhastamiseks.
Soovitus! Siledate pindade puhastamine juhtmeta puhasti abil
Kõiki köögis asuvaid siledaid pindu, näiteks töötasapinda, klaaspindu, klaaskeraamilist ja induktsioonpliiti, köögikappe ja sahtlipaneele, mis ei ole valmistatud tundlikust materjalist, saab hõlpsasti puhastada ka vibreeriva juhtmeta puhasti abil. Selle seadme eeliseks on see, et see niisutab pinda puhastamise ajal automaatselt. Vibratsioonifunktsioon eemaldab mustuse ilma ise liigselt vaeva nägemata. Pinna saab seejärel juhtmeta aknapesuri Window Vac või mikrokiudlapi abil kuivatada.
Köögikappide ja sahtli esipaneelide puhastamine
Köögi igapäevane kasutamine tähendab ka seda, et köögikapid ja sahtlite esipaneelid mustusest tõenäoliselt ei pääse. Juba õige varsti märkate köögikappidel ja sahtli esipaneelidel, eriti kõrgläikega köökides, rasvaplekke ja sõrmejälgi. Kuid kastmepritsmed ja muud vedelikud tuleks pindadelt kiiremas korras eemaldada. Kasutada võib kaubanduses saadaolevaid vees lahustuvaid puhastusvahendeid või puhast vett ja õrnatoimelist nõudepesuvahendit, mis sobib igat tüüpi köögikappide ja sahtli esipaneelide puhastamiseks. Pärast puhastamist loputage pinnad puhta veega ja pühkige seejärel hoolikalt kuivaks – seda eriti profiilide, nurkade ja servade juurest. Sõltuvalt kappide materjalist kasutage puhastamiseks ainult kergelt niisutatud lappi. Köögikappide ja sahtli esipaneelide puhastamisel tuleks vältida agressiivseid ja abrasiivseid puhastusvahendeid, kuna need võivad pinda kriimustada või kahjustada. Sama kehtib ka abrasiivsete lappide ja käsnade suhtes.
Sõrmejäljed ja katlakivi muutuvad kiiresti väga nähtavaks klaasist valmistatud köögikappidel ja sahtli esipaneelidel. Katlakivi saab eemaldada äädika või sidrunhappe abil. Sõrmejälgede vastu saab edukalt kaubanduses saadaolevate klaasipuhastusvahendite või vee ja tilga nõudepesuvahendi seguga.
Puidust kappe ja sahtli esipaneele saab puhastada vees lahustuva puhastusvahendi ja kergelt niiske lapi või pehme harjaga. Spoonitud pindade korral võib kasutada ka pinda hooldavat spetsiaalset mööblipuhastusvahendit. Üldiselt ei tohiks puidust köögikappe ja sahtli esipaneele liigselt märjaks teha, pindu tuleks puhastada puidusüü suunas ja pinnad tuleks pärast puhastamist kindlasti ka kuivaks pühkida.
Eriti määrdunud roostevabast terasest pinnad saab puhtaks spetsiaalse roostevabadele pindadele mõeldud puhastusahendi abil. Kuid tihti piisab puhastamisest ka lihtsalt niiske mikrokiudlapiga, kuna roostevabast terasest pindu on üldiselt lihtne hooldada. Soovituslik ei ole kasutada pinnale kihte moodustavaid hooldusaineid.
Kas teadsite? Kohad, kus bakterid köögis eriti vohavad
- Lõikelauad: sügavate sisselõigetega lõikelauad on ideaalseks paljunemiskohaks bakteritele, kuna neile on sellised sooned eriti sobivaks elupaigaks. See tähendab, et pelgalt sooja veega loputamisest lõikelaua puhastamisel ei piisa. Palju tõhusam on neid puhastada nõudepesumasinas või puhastada neid piisava koguse nõudepesuvahendi ja käsnaga.
- Köögikäsn: köögikäsnad on tihti bakteritest tulvil. Ühes nõudepesulapis võib leiduda üle 300 erineva bakteritüübi. Nõudepesukäsna tuleks seetõttu iga nädal vahetada.
- Noahoidik: piludega noahoidikud on samuti bakteritele ideaalseks kasvulavaks. Niisked noad toetavad bakterite vohamist veelgi, mistõttu tuleks noahoidikut kitsa harja ja seebise veega vähemalt kord kuus puhastada. Oluline on lasta sel enne nugade tagasi panemist ka täielikult ära kuivada.
- Loendamatul hulgal mikroskoopilisi saasteaineid leidub ka põrandatel – eriti kraanikausi, kappide ja külmkapi ees. Neid alasid tuleks regulaarselt põhjalikult puhastada.
Külmkapi puhastamine
Külmkapp on samuti bakteritele soodsaks paljunemiskohaks. Hügieen on siin eriti oluline, kuna külmkapis hoiustatakse palju erinevaid toiduaineid. Külmkapi puhastamiseks tõmmake selle toitejuhe esmalt vooluvõrgust või lülitage kapp välja ning võtke välja kogu toit. Enamik külmkapis elutsevatest bakteritest asub köögiviljasahtlites, kuna seal on temperatuur mõnevõrra kõrgem. Seejärel võtke välja riiulid ja sahtlid ning puhastage need hoolikalt nõudepesumasinas või kraanikausis. Seejärel puhastage külmiku sisemus ja tihendid suunaga ülevalt alla, kasutades selleks lappi ja multifunktsionaalset puhastusvahendit. Raskesti ligipääsetavad kohad saab ettevaatlikult puhastada puidust grilltiku abil. Näites saab nõrutusava puhastada kaablisideme või hambaorgi abil. Nõrutusava takistab kondensaatveel külmiku sisse kogunemast. Pärast seda kuivatage külmkapp, pange kõik asjad sisse tagasi ja ühendage külmik vooluvõrku. Külmiku regulaarne puhastamine aitab ka vältida ebameeldivate lõhnade teket.
Pärast külmiku sisemuse põhjalikku puhastust tuleks seda ka väljastpoolt regulaarselt puhastada – võimalusel liigutage külmikut ka ettepoole, et saaksite kapi tagaküljelt eemaldada tolmu ja mustuse. Selleks tulevad appi tolmuimeja või tolmuluud. Lisaks tuleks mopiga puhtaks tõmmata ka külmiku all asuv põrand. Peske vee ja nõudepesuvahendiga puhtaks ka külmiku küljed ja kuivatage need pehme ebemevaba lapiga.
1. nipp: kui teie külmkapp on täis, keerake selle temperatuuri natuke madalamaks – külm õhk ringleb vähem ja bakterid ei saa nii kiiresti paljuneda.
2. nipp: sulatage külmkapi sügavkülm või eraldi sügavkülmik vähemalt kord aastas, kuna mida rohkem jääd sügavkülmas on, seda rohkem energiat see jahutamiseks kulutab. Lisaks võib liigne jää rikkuda toidu, kuna vajaminevat –15 °C ei õnnestu sügavkülmas enam saavutada. Sügavkülma sulatamiseks lülitage see välja ja asetage selle sisse mahuti kuuma veega – nii sulab jää kiiremini. Detailotsaku ja aurupesuri kasutamine võib sulamisprotsessi samuti kiirendada.
Köögi puhastamine koduste vahenditega
Kui soovite kööki puhastada vaid koduste abivahenditega, lugege kindlasti läbi allpool olevad soovitused.
- Küpsetuspulbrist ja veest tehtud pasta aitab eemaldada tõrksa mustuse ahjust ja ahjuplaatidelt: kandke pasta määrdunud kohtadele ja jätke üleöö toimima. Järgmisel päeval eemaldage mustus näiteks plastist kaabitsaga ja pühkige niiske lapiga puhtaks.
- Rasva eemaldamiseks pindadelt ja kappidelt piisab tihti vaid leigest veest ja tilgast nõudepesuvahendist.
- Roostevabast terasest pinnad saab hõlpsasti puhastada niiske mikrokiudlapiga.Kaaliumvesiniktartraat aitab võidelda roosteplekkide ja suurema mustuse vastu: segage pulber vähese veega, et moodustuks pasta, kandke seda pinnale ja hõõruge õrnalt pehme käsnaga. Pärast seda pühkige pasta pinnalt ja poleerige niiske lapiga.
- Katlakivijääke aitavad eemaldada äädikas ja sidrunhape. Mõlemad sobivad ka äravoolutorude puhastamiseks ja ebameeldivate lõhnade vastu võitlemiseks. Siiski ei tohiks neid happelisi vahendeid kasutada anodiseeritud või kroomitud pindade puhastamiseks.
- Puitpindu saab puhastada soodaga. Tugevama mustuse korral lisage üks supilusikatäis soodat ühele liitrile veele ning peske segu ja pehmete harjastega harja abil puidust köögikappide uksed ja sahtlite esipaneelid ning puidust lõikelauad.
