KUIVJÄÄGA PUHASTAMINE AUTOREMONDITÖÖKODADES

Kuivjääga puhastamine on tõhus osakeste pihustamise protsess, mis eemaldab tõrksa mustuse paljudelt erinevatelt materjalidelt. Kuivjää on oma headust tõestanud ka remondi- ja parandustöökodades keerukate ja tundlike pindade puhastamisel – alates auto polstri puhastamisest kuni mootori puhastamiseni ja uunikumide taastamiseni. Selle tehnoloogia eeliseks on see, et see ei jäta mitte mingisuguseid jääke – ei vett, kemikaale ega muid pihustusjääke.

Puhastustööde teostamine autoremonditöökojas

Mootoriruum, autokere ja autosalong: tundlike pindade puhastamine kuivjääga

Milleks kasutada kuivjääd autoremonditöökodades?

Määrdunud autokomponentide, tööriistade ja masinate puhastamine on rakse töö, mille käigus tekib sageli palju mustust. Sellised puhastusvahendid nagu näiteks liivaprits jätavad endast maha pihustatava vahendi (liiv, klaasigraanulid). Seetõttu tuleb tihti pärast komponentide puhastamist teostada ka veel muid puhastustoiminguid.

Erinevalt sellistest meetoditest on kuivjää kasutamisel autoremonditöökodades mitmeid eeliseid: kuivjääga saab puhastada kõikjal, kus veega puhastada ei saa. See kehtib näiteks sõidukite tundlike elektroonikasüsteemide puhul või siis, kui teostatakse väärtuslike uunikumide keretöid. Erinevalt veest ei tekita kuivjää elektroonikale kahjustusi, see kaitseb komponente söövitavate kemikaalide eest, kaitseb mehaanilisi tööriistu ja eemaldab tõrksa paakunud mustuse ilma jääke jätmata.

Kuivjää on hea lahendus ka puhastustoimingutele, mis tundusid varem võimatu või mis võtsid väga kaua aega. Kuivjääga saab edukalt eemaldada närimiskummi jäägid ja rasvaplekid, sellega saab puhastada armatuurlauad ja kogu mootori sisemuse.

Kuivjääga puhastamine autoremonditöökodades

Sobib väga paljudele pindadele

Kuivjääpritsi saab kasutada väga paljudes erinevates kohtades. Seda saab kasutada laki ja värvi, õli, rasva, tõrva, bituumeni, tindi, vaigu, liimi, vaha, silikooni- ja kummijääkide, närimiskummi ja paljude erinevat tüüpi mustuste eemaldamiseks erinevatelt pindadelt. Lakitud pindadelt on vana lakki võimalik ka kihiti eemaldada. Lisaks saab seda puhastusmeetodit kasutada ka erinevate auto komponentide puhastamiseks.

Kuivjääga puhastamine mootoriruumid ja autokerel:

Kuivjääga puhastamine

Metallosad

Mootor, šassii, veljed, tihendatud pinnad, keermed, tööriistad, tõsteplatvormid

Kummiosade puhastamine kuivjääga

Kummiosad

Voolikud, käepidemed, tihendid, summuti kinnitusklambrid

Elektroonikaosade puhastamine

Elektroonikaosad

Kuivjääga puhastamine sõiduki salongis

Kuivjääga puhastamine sõiduki salongis
Kuivjääga puhastamine sõiduki salongis

Tekstiilid ja plast sõiduki sees ja väljas: istmed, jalamatid, katusevooder, käetoed, ventilatsiooniavad, armatuurlaud, pedaalid

Kuidas kuivjääga puhastamine toimib?

Kuivjääga puhastamisel pritsitakse kuivjääpritsist välja CO2 graanuleid. Erinevalt enamikest pihustatavatest ainetest, mis on kogu tööprotsessi vältel tahkes olekus, muutub pinnale sattunud jäätunud CO2 koheselt gaasiks. See tähendab, et pihustusvahendi jääke maha vedelema ei jää, mistõttu on selle puhastustehnoloogia kasutusvaldkond väga lai.

Kuivjää lõhkamise protseduur

Kuivjääpelletite tootmine

Puhastamiseks kasutatavad kuivjääpelletid peavad olema värsked, vastasel juhul on nende puhastusefektiivsus väiksem ja need aurustuvad kiiremini. Isegi sobivates külmakastides säilivad need ainult paar päeva.

Tänapäeval toodetakse kuivjääpelleteid suurtes hüdraulikapressides ja tarnitakse kliendile vastavalt tellimusele. See võtab tavaliselt aega ja on kallis, eriti väikestes kogustes. Seetõttu ei kasutata kuivjääga puhastamist väga laialdaselt, isegi kui see on väga efektiivne.

Kuid turul on juba saadaval ka masin, mis toodab kuivjääd töökodades kasutamise jaoks – ning ainult puhastamise ajal ja soovitud koguses. Logistika mõttes on selleks vaja vaid kahte asja: vedelat süsihappegaasi toorainena (seda saab masinas olevas balloonis ilma mingite kadudeta) ja suruõhku tootvat võimsat kompressorit.

Kuivjääpelletite tootmine

Kuivjääga puhastamise protsess ja mõju

1. Kuivjääpelletid (tahked CO2-79 °C juures) pritsitakse pinnale kiirusega 150 m/s. Nagu igas muus pihustusprotsessis, kaotavad kiirendusega osakesed pinnale põrkudes oma kineetilise energia. Mohs skaalal on nende karedus sarnane kipsiga.

2. Kui -79 °C temperatuuriga mikropelletid pinnale pritsitakse, põrkuvad need eemaldatavale mustusekihile, misjärel temperatuurierinevus/järsk jahtumine ja kineetiline energia muudavad mustuse hapraks ja see hakkab pragunema. See muudab mustuse hilisema eemaldamise hõlpsaks.

3. Järgmised pelletid tungivad paakunud mustuse pragudesse ja aurustuvad sealt tahkest olekust gaasilisse. See tähendab aine mahu 400-kordset suurenemist, mis paiskab mustuse mikrotasandil pinnalt minema.

Kuivjääga puhastamise eelised

Kuna kuivjääprits töötab kemikaalideta, ei ole vaja kõrvaldada määrdunud pesuvett, kuna pihustatavast ainest ei jää maha ühtegi jääki. Kuivjääprits võimaldab puhastada eriti tundlikud pinnad minimaalse vaevaga.

  • Jääke ei jää: pärast kuivjää kasutamist ei ole vaja kõrvaldada musta pesuvett, kemikaale ega pihustatavat vahendit. Pinnale jäävad vaid mustuse jäägid. Sõltuvalt nende hulgast ja koostisest puhutakse need ained ära kas suruõhu abil või imetakse tolmuimejasse.
  • Puhastamine ilma eeltööta: sõiduki komponente ei pea enne puhastama asumist demonteerima. Pelletid tungivad hõlpsasti ka kõige väiksematesse pragudesse.
  • Säästab aega: kuivjääga puhastamine on kiire ja tõhus.
  • Keskkonnasõbralik: puhastamine ilma kemikaalide ja pihustusvahenditeta.
    Ei kahjusta pinda.

Õiged töökaitsevõtted kuivjääga puhastamisel autoremonditöökodades

Kuivjääpritsi helirõhk on suhteliselt suur, varieerudes sõltuvalt tööparameetritest 75 dB(A) ja 125 dB (A) vahel. Seetõttu peab pritsi käitaja kandma kuulmiskaitsevahendit. Kuivjää puudutamine võib selle madala temperatuuri tõttu põhjustada nahavigastusi. Kasutajate ohutuse tagamiseks tuleb pritsi kasutamisel seetõttu kanda kaitseülikonda, ohutusprille või visiiriga kiivrit ja kaitsekindaid. CO2 piirväärtus on 0.5 mahuprotsenti, mis ei põhjusta probleemi siseruumides ega tehastes. Suletud aladel või pihustuskambrites peaks siiski olema ventilatsioonisüsteem koos CO2 detektoriga või tuleb kaitsta respiraatorit.

Töökaitsevõtted kuivjääga puhastamisel autoremonditöökodades

Korduma kippuvad küsimused:

Kogemused on näidanud, et puhastamine on palju lihtsam ja kiirem, kui kasutada värskelt toodetud kuivjääpelleteid. Kuivjääpritsiga töötades on seega oluline, et kasutaksite alati võimalikult värskeid pelleteid. Paar päeva vana kuivjää kaotab oma tiheduse ja on seetõttu väiksema puhastusjõudlusega. Sellest tulenevalt on pinna puhastamiseks vaja rohkem pelleteid ning pelletid kipuvad ka liiga kiiresti aurustuma. See tähendab, et kui teil päeva alguses oli kasutamiseks 100 kg kuivjääpelleteid, siis päeva lõpuks on osa neist aurustunud ja alles on ainult 92 kg.

• Ohtlikud ained puuduvad
Kuivjääga puhastamisel ei kasutata toksilisi kemikaale ega lahusteid, mis oleksid ohtlikud keskkonnale. See tähendab, et puhastamisel ei teki toksilist ega ohtlikku auru ning kasutajale puudub ohtlike ainete kasutamisest tulenev terviserisk.

• Lihtne kõrvaldada
Kuivjääpritsi kasutamisel ei jää maha mingeid jääkaineid. Vabanenud mustus langeb põrandale ja selle saab hõlpsasti kokku pühkida. See on ka ainus mustus, mis tuleb kõrvaldada. Võrdluseks – kemikaalide ja lahuste kasutamisel jäävad puhastusprotsessist maha toksilised jäätmed, mille kõrvaldamine on väga töömahukas.

• Teisesed jäätmed puuduvad
Liiva- või soodapritsi või veejoa kasutamisel muutub pihustatav aine ise ohtlikuks jäätmeks, kuna sellega on eemaldatud ohtlikke saasteaineid. Tekib väga palju teiseseid jäätmeid, mille kõrvaldamine on väga ajamahukas ja kallis.

  • Carbon dioxide production
    CO2 is generated as a by-product from other industrial processing methods. For instance, carbon dioxide is produced when CO2 scrubbing during ammonia and methanol synthesis. A large proportion of the CO2 used is derived from a carbon dioxide raw gas which is produced as waste gas in chemical processing methods for petroleum and natural gas. In addition, carbon dioxide is produced during combustion processes at power plants or during fermentation processes. For this reason, in industrialised countries, CO2 is no longer separately or specially produced and fossil fuels are no longer combusted for the sole purpose of producing CO2.
     

Kuivjääpritsi kasutamisel on vajalik kasutada allpool toodud kaitsevahendeid.

  • Kuulmiskaitse: kuulmiskaitset tuleb kanda, kuna kuivjääpritsi töömüra tase on üle 85 dB (A). 
  • Kaitsekindad: kuivjääpelletitest tingitud külmakahjustuste vältimiseks on pritsi kasutajal soovituslik kanda kaitsekindaid.
  • Kaitseprillid: väikestest lendavatest osakestest tingitud ohu tõttu on kasutajal soovituslik kanda kaitseprille. Soovituslik on kanda ka komplektset süsteemi, kuhu kuulub kiiver, visiir ja kuulmiskaitse.
  • Respiraator: sõltuvalt tekkiva tolmu kogusest või CO2 kontsentratsioonist tuleb kanda kerget või tõhusamat respiraatorit.

 

Teie kasutusalale sobivad tooted