LOODUSKIVI PUHASTAMINE JA HOOLDUS

Sarnase või erineva välimusega looduskivist pindadel võivad olla väga erinevad tehnilised omadused, eriti selle osas, kui tundlikud on need alustele või hapetele, ja ka nende tugevuse ja veeimavuse osas. Need tegurid määravad, milline kivi sobib milliseks eesmärgiks, ning kuidas seda tuleb hooldada, et tagada selle kaunis välimus pikaks ajaks. Enne puhastustoimingute alustamist peab seetõttu endale põhjalikult selgeks tegema kivi omadused vastavalt selle mineraalsele koostisele ja pinnaviimistlusele ning ka kasutusotstarbele.

Looduskivi puhastamine ja hooldus

Looduskivi omaduste tundmine

Looduskive kasutatakse paljudes erinevates valdkondades, sh tööstuses, aianduses, fassaadidel, kunstis, müüritistena või sisekujunduses, kus neid sageli kasutatakse ka põrandakattena. Looduskivi kaevandatakse karjääridest, misjärel see lõigatakse kivitöötlemise operatsioonide käigus õigele suurusele. Kivi pinda töödeldakse masinatega – poleeritakse, põletatakse või lihvitakse erinevatel meetoditel. Värvide ja pinnaviimistluste valikute osas ei ole ükski materjal võrdväärne looduskiviga. Sarnase või erineva välimusega looduskivist pindadel võivad olla väga erinevad tehnilised omadused, eriti selle osas, kui tundlikud on need alustele või hapetele, ja ka nende tugevuse ja veeimavuse osas. Need tegurid määravad, milline kivi sobib milliseks eesmärgiks, ning kuidas seda tuleb hooldada, et tagada selle kaunis välimus pikaks ajaks.

Looduskivi klassifitseeritakse kõvaduse alusel vastavalt nende tehnilise töötlemise kriteeriumitele: kõvad kivimid (gneiss, graniit, kvartsiit, basalt ja gabro), keskmise kõvadusega kivimid (marmor, Solnhofeni lubjakivi, lubjakivi ja serpentiin) ja pehmed kivimid (lubjaga tsementeeritud liivakivi, trass ja kiltkivi). See klassifikatsioon aitab hinnata kivide mehaanilise pinge taluvust. See ei ole oluline mitte ainult kivide töötlemisel, vaid ka nende puhastamisel. Näiteks on kõikidel kõvadel kivimitel sarnased keemilised omadused – need on tavaliselt kriimustus- ja alusekindlad. Seetõttu kasutatakse neid tihti suure koormusega välialadel. Pehmed kivimid on aga palju tundlikumad, mistõttu ei tohi neid puhastada kõva harjaga, mis võib pinda hõlpsasti kriimustada.

Looduskivi puhastamine ja hooldus

Kivi töötlemise viis mõjutab samuti selle puhastusnõudeid. Keskmise kõvadusega kivimist valmistatud poleeritud põrandakatted võivad muutuda matiks, kui neid puhastada aluselise puhastusvahendiga, mille pH-väärtus on üle 12, ja kui kasutatakse liiga kõva harja/puhastuspatja.

Looduskivist põrandakatete õige puhastus ja hooldus on äärmiselt olulised kivide välimuse säilitamiseks pikkadeks aastateks. Enne puhastustoimingute alustamist peab seetõttu endale põhjalikult selgeks tegema kivi omadused vastavalt selle mineraalsele koostisele ja pinnaviimistlusele ning ka kasutusotstarbele. Kivide kulumine ja nendele tekkiv mustus sõltub samuti nendest teguritest.

Kivi põhiomaduste (kivi tüübi ja selle omaduste) teadmine tähendab seda, et kivi puhastus- ja hooldusvigasid ning nende soovimatuid tagajärgesid (sh tuhmumist, plekke ja värvimuutusi) õnnestub vältida.

Põrandakatete kahjustumise ennetamine

Pehmemad looduskivid, näiteks marmor, on suhteliselt lihtsasti kriimustatavad. Selleks, et kaitsta näiteks vestibüülide põrandaid, peaks enne kivipõrandat paigaldama süsteemi mustuse kinnipüüdmiseks, et takistada suurema mustuse, näiteks liiva ja väikeste kivide, sattumist kivipõrandale. Selline ala peaks olema piisavalt suur – pikkuse/laiusega umbes 6–8 sammu. Regulaarse puhastamise osas on mõistlik alustada hoone ees olevast alast, kuna enamik mustust tuuakse hoonesse just jalgadega.

Põrandakatete kahjustumise ennetamine
Loduskivi mehaaniline puhastamine

Kas looduskivi peab puhastama käsitsi või mehaaniliselt?

Sõltuvalt põranda suurusest ja sellest, kui palju on sellel esemeid või mööblit, on alates 100 m2 suurustest pindadest kulutõhusam kasutada profikasutuseks ette nähtud põrandapesumasinat, kui hakata põrandat käsitsi küürima. Seda seetõttu, et masinaga saab suurema pinna puhastada kiiremini, mistõttu on produktiivsus suurem. Lisaks tagab eraldi puhta ja musta vee paakide süsteem ristsaastumise vältimise ning kasutaja ei pea musta pesuveega kokku puutuma. Masina kasutamine on füüsiliselt lihtsam ka puhastustoimingu teostajale. Tänu harja täpselt reguleeritavale kontaktsurvele saab harja mehhanismi väga täpselt vastavalt konkreetsele puhastustoimingule seadistada. Imifunktsioon tagab, et must pesuvesi imetakse kohe masinasse ning et põrand on kiirelt kuiv ja kõnnitav kohe pärast pesu. Rulltehnoloogiaga põrandapesumasin sobib eriti hästi tahutud/tekstuurse looduskivist põranda korral, kuna rullharjad suudavad mustuse efektiivselt vabastada ka tekstuurselt põrandalt. Kuna käsipesuks kasutatav põrandapesutarvik tekstuursel pinnal märgpesu teostades hästi ei libise ja puhastustekstiilid selle tulemusena kiirelt kuluvad, on selline märgpuhastus pigem mõttetu.

 

Väikestel pindadel või esemeid ja mööblit täis pindadel või raskesti ligipääsetavatel pindadel tasub proovida käsipuhastusseadmete (näiteks suurte pindade pühkimismasina) kasutamist. Lisaks on käsipuhastus mugavam ka servade lähedalt puhastamisel.

Looduskivist põrandate hoolduspuhastus

Hoolduspuhastus on korduv puhastustoiming, mida tuleb sooritada kindlate ajavahemike tagant, näiteks kord nädalas.

Alati on võimalik pind lapiga üle teha ja tolm kokku tõmmata (eriti poleeritud looduskivist põrandatel) ja see meetod sobib tõesti suurema mustuse eemaldamiseks. Üldiselt kasutatakse looduskivi puhul tavaliselt märgpuhastust.

Looduskivist põrandate hoolduspuhastus aitab säilitada nende algupärast välimust, eeldusel, et kasutatakse sobivaid puhastusvahendeid ja läiget taastavaid vahendeid. Oluline on vältida vahendi liigset doseerimist, kuna nii võivad pühkimise jäljed pinnale näha jääda – seda eriti lihvitud ja poleeritud põrandate korral. Lisaks võivad põrandale tekkida ka puhastusvahendi loigud, mis võivad põrandakatte matiks muuta. Kuna kivid võivad oma moodustumisprotsesside tõttu sisaldada metallioksiide, on liigse märgpuhastuse või vee liigse kasutamise võimalikuks kaasnevaks nähtuseks rooste teke.

Looduskivist põrandate hoolduspuhastus

Looduskivi sügavpuhastus/intensiivpuhastus

Sügavpuhastuse käigus eemaldatakse pinnalt tõrges mustus ja/või põranda kulunud kaitsekihid või muud põranda ilmet rikkuvad jäägid. Sügavpuhastust teostatakse tavaliselt pikemate intervallide tagant.

Kui looduskivist põrand uuesti laotakse, tuleb esmalt teostada sügavpuhastus tõrksa ehitustolmu eemaldamiseks plaatidelt.

Kõige esimesena tuleb lahtine mustus pühkides või tolmuimeja abil pinnalt eemaldada. Tõrksad plekid, näiteks laki- ja värviplekid tuleb pinnalt eemaldada puidust spaatli või tera abil. Dispersioonivärvi saab pinnalt hõlpsasti maha aluselise sügavpuhastusvahendi abil. Kandke aluseline puhastusvahend lahjendamata kujul pinnale, laske sel toimida umbes viis minutit ja hõõruge seejärel pinda rohelise käsipadjaga. Aluste suhtes tundliku kiltkivist põranda korral kasutage ainult plekkide mehaanilist eemaldamist puidust spaatli või tera abil. Kipsi- ja mördijäägid saab samuti eemaldada spaatliga. Kuna mört sisaldab räniliiva, tuleb olla eriti ettevaatlik, et vältida poleeritud alade kriimustamist.

Looduskivi sügavpuhastus/intensiivpuhastus
Tsemendikihi eemaldamine

Tsemendikihi eemaldamine

Looduskivist põranda vuukimine jätab tavaliselt pinnale tsemendikihi. Selle kihi saab eemaldada, kui põrand enne põhjalikult happelise puhastusvahendiga üle loputada. Põrandakatte reaktsiooni happelisele puhastusvahendile (nt värvimuutus) tuleks eelnevalt varjatud kohas proovida. Enne päris puhastusprotsessi alustamist tuleks ala ka puhta veega märjaks teha, nii et vuugid oleksid niiskust täis ja happeline puhastusvahend (pH-väärtus 0,7) neid ei kahjustaks.

Eriti hoolikas tuleb olla happele tundlike põrandakatete suhtes, näiteks marmori, lubjakivi, Solnhofeni lubjakivi ja travertiini suhtes. Happelise sügavpuhastuse teostamiseks on soovituslik kasutada rulltehnoloogiaga põrandapesumasinat ja üheastmelist puhastusprotsessi. Puhastuslahus kantakse põrandale, pinda hõõrutakse vahendiga ja vesi imetakse kohe sama sammu käigus ka masinasse. See tagab, et happeline puhastusvahend on looduskiviga kontaktis vaid mõned sekundid ja ei põhjusta pinnale keemilisi põletusjälgi. Ühekettalise masinaga seda protsessi teostada ei saa, kuna sellel ei ole imemisfunktsiooni ja isegi vee- ja tolmuimeja kasutamisel pärast ühekettalist masinat jääb happeline puhastusvahend pinnale liiga kauaks.

Tsemendikihi saab kõrgtehnoloogilise rulltehnoloogiaga masinaga hõlpsasti eemaldada (kontaktsurve: 210 g/cm², 1100 p/min) – see masin hoolitseb põranda eest ilma mistahes negatiivsete tagajärgedeta. Eriti tõrksa mustuse korral tuleb puhastusprotsessi mitu korda korrata. Siledate/poleeritud pindade korral on soovituslik kasutada rohelisi rullpatju (väga kõvad). Tahutud/tekstuurse pinna korral on puhastamiseks soovituslik kasutada punaseid standardharju või erineva harjaste kõrgusega oranže harju.

Happekindla põrandakatte, näiteks graniidi korral saab kasutada ka kaheastmelist puhastust. See tähendab, et happeline puhastuslahus kantakse algselt põrandale ilma seda kohe pinnalt imemata. Umbes 5-minutilise kontaktaja jooksul liigutakse rulltehnoloogiaga põrandapesumasinaga mitmeid kordi küljelt-küljele üle pinna, hõõrudes harjadega pinda. Puhastusprotsessi teise etapi käigus imetakse must pesuvesi pinnalt ära. Seejärel loputatakse põrandat puhta veega seni, kuni see on neutraliseeritud.

Lubjaga tsementeeritud kivide taastamine

Lubjaga tsementeeritud kivide taastamine

Lubjaga tsementeeritud kivide, näiteks marmori taastamisel on populaarseks meetodiks teemantpatjadega poleerimine. Originaalis olnud poleeritud lõpptulemuse saavutamiseks liigutakse ühekettalise masina või põrandapesumasinaga üle pinnakatte 10–15 korda kahe või kolme poleerimisetapi käigus, kasutades selleks erineva fraktsiooni suurusega teemantpatju (jäme, keskmine, peenike). Protsessi käigus ei kasutata puhastusvahendit, vaid ainult puhast vett. Etappide vahepeal tuleks poleerimispatju põhjalikult loputada, et eemaldada neilt lubjasete.
Enne poleerimist on siiski soovituslik teostada sügavpuhastus, et pinnalt ohutult eemaldada mustus, vana kaitsekiht, lubjakivisetted ja tsemendikiht.

Taastage kõrgläige kristalliseerimise teel

Aja jooksul tekib poleeritud kivipõrandatele (nt Carrara marmor) pideva kasutamise tõttu kriimustusi ja teisi kasutusjälgi. See kahjustab läikekihti ning põrandakate muutub näotuks ja matiks. Seoses sellega määrdub põranda ka kiiremini ja selle puhastamine on suurem pingutus. Selle ennetamiseks ja põranda endise kõrgläike saavutamiseks on põrandat vaja kristalliseerida. Sõltuvalt soovitud läikeastmest on kristalliseerimiseks kaks võimalust.

Kristalliseerimise eelised

Kristalliseerimine muudab põranda läikivaks, jättes mulje puhtusest ja säilitades kivi algupärase välimuse. Kristalliseerimisega muutub pind suurema vastupanuvõime tõttu ka kõvemaks ja mikrotasandil tihedamaks. Lisaks jääb pind ka hingav, nii et jääkniiskus saab pinnast ära aurustuda.

Selle tulemuseks on:

  • kõrgekvaliteetne ja kauakestvam pinnaviimistlus
  • väiksem määrduvus
  • efektiivsemad hoolduspuhastused
  • ühtlaselt hea puhastuskvalitee
  • kulutõhusamad puhastus- ja hooldusprotsessid

Täiendavad meetodid läikiva looduskivi saavutamiseks

1. meetod: kõrgläikega lõppviimistluse saavutamine ühekettalise masina ja kristalliseerimispulbri abil

Lubjarikaste põrandakatete kõrgläikega viimistluse saavutamiseks on soovituslik kasutada ühekettalist masinat koos kõrgläikega kristalliseerimispulbriga. Selline töötlus annab põrandakattele „vesise läike“, suurendades samas ka selle abrasioonikindlust. Töötlus toob kaunilt esile ka kivi värvid ja mustri. Lisaks muudab selline töötlus ka põrandate hooldamise lihtsamaks. Kui põrandad on nõuetekohaselt hooldatud, säilib kõrgläikega viimistlus pika aja vältel.

 

Ettevalmistus:

Sellist kristalliseerimisprotsessi on hea läbi viia madala kiirusega töötava (180 p/min) ühekettalise masinaga. Vaja on ka lisaraskust, padja juhtplaati, kristalliseerimispatja ja pihustuspudelit kristalliseerimispulbri niisutamiseks.

Etapid:

1.      Puhastage põrand põhjalikult – eemaldada tuleb läikivad kihid, kaitsekiht ja pinnale kogunenud mustus. Põranda puhastamist on kirjeldatud eespool. Puhastatud põrand neutraliseeritakse veega ja lastakse kuivada.

2.      Kõrgläikega kristalliseerimispulber puistatakse ühtlaselt (30 g/m2 kohta) põhjalikult puhastatud ja kuivanud põrandale ning seejärel pihustatakse pinnale pihustuspudeli abil mõõdukas koguses vett.

3.      Segu hõõrutakse pinnal kristalliseerimispadja (hõbedane) abil, kuni see muutub kreemjaks.

4.      Töötage padjaga seni, kuni kristalliseerimissegu on otsas ja põrand on ühtlaselt läikiv.

5.      Seejärel harjake materjali jäägid (eriti vuukidest), kasutades selleks ühekettalist masinat, küürimisharja ja piisavas koguses vett, pärast mida imege must vesi pinnalt vee- ja tolmuimeja abil. Järelpühkimise teostamiseks kasutage suurt pühkimismasinat.
 

Selle meetodi puhul on pinna töötlemise kiirus 10–15 m²/h

2. meetod: matt läige tänu vahavabale, ehtsale kivi fluorosilikaadile ja rulltehnoloogiale

See alternatiivne kristalliseerimismeetod sobib siis, kui pinnale soovitakse matti läiget ja pinna töötlemise kiirus peab olema suurem. Kristalliseeritav põrandakate ei tohi olla kaetud ega eeltöödeldud. Kui põrand siiski on kaetud või eeltöödeldud, tuleb enne kristalliseerimist teostada sügavpuhastus või kattekiht eemaldada.


Etapid:

1.     Katke püsivalt paigaldatud esemed, et neid tolmu eest kaitsta.

2.     Vajadusel teostage põranda kaheastmeline sügavpuhastus.

3.     Kasutage pumbaga pihustuspudelit, et vedel kristalliseerimisvahend sektsioonide kaupa kuivale pinnakattele kanda (10 ml/m2).

4.     Kasutage vahatamismasinat või suurt pühkimismasinat, et kristalliseerimisvahend ühtlaselt pinnale jaotada.

5.     Kasutage põrandapesumasinat koos roheliste teraliste harjadega, et kristalliseerimisvahend kohe pinnale kanda.

6.     Puhastage pind kohe maksimaalse kontaktsurvega, liikudes üle pinna mitmeid kordi, kuni pind on saavutanud soovitud läike.

7.     Seejärel loputage pind puhta vee ja (pehmete) valgete harjade abil, et eemaldada pinnalt kogu kristalliseerimise käigus tekkinud tolm.

Selle protsessiga on pinna töötlemise kiirus sõltuvalt põrandapesumasina töölaiusest 100–350 m2/h, mistõttu on see kristalliseerimismeetod äärmiselt efektiivne ja kulutõhus.

See meetod sobib eriti hästi ka tekstuursetele, tahutud ja lubjarikaste looduskivipõrandate hooldamiseks, kuna rullharjade harjased tungivad kõikidesse soontesse, tuues kristalliseerimisefekti veelgi paremini esile.

 

Ülevaade enim levinud looduskivipõrandatest

Graniit on plutooniline kivim, mis koosneb suuremas osas päevakivist (60%) ja kvartsist (30%), värvuselt on see tavaliselt mustade laikudega hallikasvalge, punakas või pruunikas kivim. Seda tüüpi kivimil on peen kuni jämedateraline struktuur ja see on väga kõva. Tavaliselt laotakse see põrandale pärast lihvimist ja kõrgläikeni poleerimist, kuid järjest enam kasutatakse seda ka tahutuna. Graniit on vastupidav kõigi tavapäraselt kasutatavatele puhastusvahenditele.

Graniit

See kihiline tard- ja settekivim koosneb kvartsist ja erinevas koguses päevakivist. Kiltkivi liikidest eristatakse gneissi, vilgukivi ja savist kiltkivi, millest viimane on vastupidav ka tavaliselt kasutatavatele puhastusvahenditele. Kui tugevalt happelised puhastusvahendid võivad tekitada plekke, siis tugevalt aluselised vahendid võivad põrandakatted panna „veritsema“. Kiltkivist põrandaid saab hooldada põlevkiviõliga, et säilitada kivile iseloomulikku matti läiget. Õli saab pinnale poleerida rulltehnoloogiaga masina ja pehmete poleerimisharjadega.

Kiltkivi

Marmorit kaevandatakse lõhkamise teel maapõuest suurte blokkidena ja töödeldakse seejärel sobivasse vormi. Marmor on keskmise kõvadusega looduslik kivim, mis on tekkinud paekivist metafmorfismi tulemusena surve ja temperatuuri tagajärjel (moondekivim). Sellel on väga tihe, peen kuni jämedateraline struktuur. Mineraalide ja metallioksiidide mõju tõttu kivimi tekkeprotsessis võib marmor olla erineva värvitooni ja struktuuriga. Selle värvigamma varieerub puhtast valgest (nt Carrara marmor Toskaanast) kuni hõbedase, musta, punase, rohelise, kollakaspruuni ja lillakassiniseni. Oma läikiva pinna tõttu tuntud marmorit saab edukalt poleerida ja tänu oma külmakindlusele sobib see kasutamiseks ka õues. Siiski eelistatakse seda tavaliselt kasutada siseruumides. Marmorit kasutatakse üksteise kõrval asetsevate plaatidena kas poleeritud või satiinpinnaga, kusjuures vuugid kohandatakse vastavalt värvitoonile. Marmor ei sobi kasutamiseks köögis ega tualettruumides, kuna on oma lubjasisalduse tõttu tundlik hapetele. See tähendab, et koolajoogi ja mineraalvesi ning happelised puhastusvahendid võivad materjali kahjustada.

Marmor

See magevee lubjakivi on tekkinud kõrge lubjasisaldusega allikatest pärit kaltsiidisademetest. Seetõttu koosneb see kivim peaaegu sajaprotsendiliselt lubjast ning on värvuselt erinevates mahedates toonides – raua oksüdatsiooni tõttu kollakast kuni tumepruunini. See materjal paistab silma oma mitmekülgse struktuuriga, milles on palju väikeseid poore, mis on omavahel tihti ühendatud, moodustades kivimisse pooridest kette. Travertiini tavaliselt lihvitakse, kuid seda võib töödelda ka muud moodi, sh poleerida ja kristalliseerida. Seda tüüpi kivimid on hapetele väga tundlikud.

Travertiin

Need kivimid kuuluvad settekivimite hulka. Tegemist on paekivi variatsioonidega, mistõttu on need pehmed ja hapetele tundlikud. Nende värvus varieerub kollakasvalgest ja kollakashallist kuni punakaskollaseni. Seda tüüpi kivimid on teralised ja sisaldavad palju fossiile. Lubjakivist põrandaplaadid on saadaval looduslikult tahutuna, poolpoleerituna või poleerituna.

Lubjakivi ja Solfhoveni lubjakivi

Teile sobivad tooted: